EELK Misjonikeskus on Jumalale tänulik meie ustava partneri, Soome Luterliku Evangeeliumiühenduse eest (SLEY) koos rootsikeelse sõsarorganisatsiooniga (SLEF), kelle tegevuse algusest möödub tänavu 150 aastat. SLEY misjonärid Eestis on praegu Kirsi Vimpari, Liisa Rossi, Salome ja Olli Olenius ning Kagu-Aasias Helene ja Joona Toivanen. SLEFi kaudu teenis Keenias Rael Leedjärv.
Juubeliaasta teemaks on valitud: Arm kuulub kõikidele. Pidulik tähistamine toimub Helsingis septembri ja oktoobri vahetusel ning juubelile on pühendatud ka SLEY traditsioonilised suvepäevad juuni ja juuli vahetusel Toholammis.
SLEY kirjastus andis juubeliks välja kakskeelse artiklikogumiku Suuri autuus (Suur õndsus). Toome sealt meie partneri seisukohtade tutvustamiseks ära mõned lõigud Sirkka-Liisa ja Pekka Huhtineni artiklist „Misjoninägemus evangeelses liikumises”. Tõlkis (lk 77-78) ja kommenteeris Piret Riim.
***
Maailmamisjonis on käsil murrang. Misjonitöö on tugevalt liikunud humanitaartegevuste suunas. Selline suunamuutus ahvatleb, kuna humanitaartegevustele on võimalik ka leida nn ühiskondlikku rahastust (arenguabirahadest). Tülikas selle rahastuse juures on range kontroll, et seda ei kasutataks misjonitööks (kuulutamiseks ja õpetamiseks).
Loomulikult võib humanitaarabi jagamist näha kui diakooniat, mis on algusest peale kuulunud misjonitöö juurde. Tasub siiski meenutada, et kui valiti esimesed diakonid (Ap 6), siis ei eraldatud diakooniat ülejäänud misjonitegevusest: kuulutamisest, tunnistamisest ja õpetamisest. Tööd jaotades langetati põhimtteline otsus hoida evangeelium esikohal: „See ei sobi, et me Jumala sõna kõrvale jättes hoolitseme toidulaudade eest.” Diakooniat ei saa misjonitööst eraldada, diakoonia näitab kuulutustöö tõepärasust. Kogu tegevuse veduriks peab aga alati olema rõõmusõnum pattude andeksandmisest.
Misjonipiirkonnad on väga erinevad. Näiteks islamimaades on avalik kuulutustöö kas väga piiratud või üldse võimatu. Sel juhul on diakooniatöö see, mille abil võib evangeelium jõuda ka „võimatutesse kohtadesse”. Tervikliku misjoninägemuse ja -tegevuse puhul see nii toimibki. Ja olles näiteks Aafrikas ligimeste vaesuse ja viletsuse tunnistajaks, jääd ikka ja jälle mõtlema, kuidas ka ajalike vajaduste rahuldamisel toeks olla. Üks näide SLEY terviklikust töönägemusest on lastekodude ja ristilaste programm misjonimaades.*
SLEY misjonitööd kannab sama visioon mis alguses: pääste evangeelium kõikidele rahvastele. SLEY misjonivisiooni tugevus on selles, et see põhineb üksnes Jeesuse antud volitusel ja ülesandel. Selle nägemuse aluseks on meie arusaam Piiblist kui tervenisti Jumala sõnast.
Evangeelset liikumist on algusest peale peetud tugevalt õpetust rõhutavaks. Õpetuse rõhutamine on pärit ajast, mil liikumise isa, Fredrik Gabriel Hedbergi jaoks oli Piibel tingimusteta autoriteet ning Lutheri piibliseletus Piibli õige tõlgendamine. Seetõttu on SLEYs peetud oluliseks Lutheri raamatute tõlkimist ja avaldamist. Läbi ajaloo kuni siiani on SLEYd õnnistatud paljude tugevate luterlike teoloogidega. SLEY on olnud tegev näiteks Lutheri Kirikupostillade ning meie kiriku usutunnistusraamatute tõlkimises ja väljaandmises. /../ Sel kõigel on olnud tugev mõju kogu SLEY teoloogiale ja tegevusele – mitte ainult misjoniteoloogiale – ning Soome kirikule.
SLEY misjonitöös on oldud teadlik sellest, et meil on teoloogiliselt ja vaimselt tõesti palju anda. Praktikas on see viinud aktiivse haridustegevuseni misjonimaadel. Jaapanis pani K. E. Salonen aluse teoloogilisele seminarile juba 1920ndatel. Keenias on aktiivselt osaletud nii teoloogilise kui ka õpetajate seminari arendamises ja õpetustöös. Töö Myanmaris algas sellest, et SLEY sai kutse tulla väikesele luterlikule kirikule (Lutheran Church on Myanmar) appi töötegijate koolituskeskust asutama (Myanmar Institute on Lutheran Theology, 2017)**. Selliseid näiteid leidub ka teistest meie misjonipiirkondadest. Algne misjoninägemus on meid kandmas ka uues olukorras: tänases misjonitöös kodumaal sisserändajate seas.
* 2022. aasta EELK misjonipüha korjanduse tulu läks misjonäripaar Toivaneni vahendusel lastekodulaste toeks Myanmaris. Rael Leedjärv vahendas soomerootslaste rahalist toetust Keenia vähekindlustatud koolilastele. “Ristilaps” tähendabki siin majanduslikult toetatavat last.
** Sellesse instituuti kutsutigi 2019. aastal tööle Helene ja Joona Toivanen.