EELKs töötavate Soome ja Norra misjonäride igakevadine osaduspäev toimus seekord 13.04 Mustamäe kirikus.
Andekaid, oskuslikke, pühendunuid ja oma töös enam-vähem vääriliselt toetatud välisspetsialiste oli kuulama tulnud ka peapiiskop. Urmas Viilma võrdles meie misjonäre nutitelefonide uusimate mudelitega, mille kõiki funktsioone veel isegi aimata ei oska, saati siis kasutada. Ta unistas võimalusest, et kui uus töötaja on Eestisse tulemas, oleks tore omada juba varakult selget pilti tulija annetest ja oskustest ning samuti tema tulevase töökeskkonna vajadustest ja oludest, et neid parimal viisil kokku sobitada. Tegelikult, nagu elu on näidanud, võtab osapoolte ja tööolude tundmaõppimine ning üksteisega harjumine kohapeal tükk aega ning kõik unistused ei saagi täituda: näiteks veedavad noored suurema osa ajast koolis, aga kui misjonäre kooli külla ei soovita, siis on ka parimal noorsootöötajal raske noorteni jõuda.
Südameasi: noored
Peapiiskop tõi oma põgusas sõnavõtus esile just noorte vaimse tervise mured. Tema sõnul aitaks neid leevendada palveline lähenemine, kui ainult palvetajaid leiduks, sest psühholoogid sellega ei tegele. Meie misjonäridest ligi pooled töötavadki praegu peamiselt noorte ja lastega, samas kui ülejäänud teevad kogudusetööd laiemalt. Noostootöötajad Olli ja Salome Olenius, Kirsi Vimpari, Titta Hämäläinen, Ave Mölster ja Martha Nord-Varhaug, aga ka võõrustava Mustamäe koguduse õpetaja Tiina Klement tõdesid kui ühest suust, et nii palju on Eestis lapsi, keda kodudes kahjuks ei armastata. Misjonäre ongi kõige enam rõõmustanud see, kui on saadud kedagi ära kuulata, lohutada, toetada. Nende eestpalvesoovides kordus samuti, et meie kogudustes jätkuks noorte eest palvetajaid.
Eriilmelised kogudused, üks ustav Jumal
Mõnda EELK kogudust juhivad misjonäridest kas koguduse õpetaja või “emana” Magne Mölster, Esa Luukkala, Kirsti Malmi ning Anu ja Juha Väliaho, samuti hetkel Soomes viibinud Kari Tynkkynen. Nende jutust paistis, et kõikjal on suured rõõmud põimitud suurte muredega, aga kõlama jäi tänu selle eest, mida Jumal teeb. Ning selles, et Jumal tegutseb, polnud kahtlust kellelgi, nagu ka selles, et Tema võib alati heas mõttes üllatada.
Kaks misjonäri panustavad koguduste töösse nende liikmetele Piiblit õpetades – nagu Liisa Rossi – ja vaimulikele tuge pakkudes – nagu Oiva Hujanen. „Olen tegemas võimatut tööd,” tunnistas viimane, alles mõni kuu tagasi Eesti tööpõlluga tutvuma asunud staažikas pastor, nägu lootusrikkalt naerul. Võimalik, et misjonäride erksat hoiakut, siirast usku ja palvemeelt olekski meil, Eesti koguduseliikmetel, neilt kõige enam õppida.
Tekst: Piret Riim; pildid: Samuel Reinaru