Kuu on eelmisest kirjast jälle möödas ja aeg mõelda, mida tööst-tegemistest esile tõsta, mis on mõtlema pannud, toetanud, julgustanud. Sest teadlik elu kristlasena pole – üllatus-üllatus – niisama lihtne. Jumal on Päästjana lähedal, aga ka ise tuleb teadlikult sirutuda Tema poole, et ühist teed käia. Segajaid paraku on…
Seega tegi suurt rõõmu lause misjonikeskuse nõukogu liikme, piiskop Ove Sanderi juhtkirjas ajalehele Eesti Kirik: „Mul on väga hea meel, et üha enam oleme hakanud oma kirikus rääkima vaimulikust juhendamisest, mille sügavaimaks sisuks ongi üheskoos ja tihtipeale just vaikides Jumala Püha Vaimu juhatuse otsimine…” Vähemalt vennastekoguduse ringis on ikka meenutatud, kuidas vanasti olla vennad üksteist kohates küsinud: „Kuidas võitled?” Mida selle küsimusega tol muistsel ajal mõeldi, seda täpselt ei tea, aga eks vaimulik võitlus ja juhendamine käivad käsikäes. Hea, kui ka praegu seda meelde tuletatakse, et ei “võideldaks nagu tuult pekstes” (1Kr 9). Ja et üldse võideldaks…
Inimeste kordategemise kampaania koos misjonikeskuse sõprade ringi kutsumisega on aidanud aga lausa NÄHA, kuidas Püha Vaim sammhaaval tegutseb tekstiloomes. Kampaania sisu on poolest suvest kujunenud lause-lauselt ja väljend väljendi kaupa, kujundajateks erinevate elualade inimesi ettevõtjatest peapiiskopini, misjonikeskuse töötajatest rääkimata. Midagi on väljapakutud sõnastustest võetud, midagi on välja jäetud, nii et kogu keskuse tegevus paistab endalegi selgem, tõsisem, hädavajalikum, lootustandvam. Elagu kriis ja selle eesmärgipärane läbimine!
Milline arm on aimata Püha Vaimu meid suunamas! Iseasi, et kas selleks on vaja kriise, et täpsemalt mõelda, mida teeme? Et küsida aina, kuhu täpselt teha järgmine samm?
Rõõm on olnud näha ka järjekordset „Selge sõnumi” võistluse üleskutset: „Juba üheksandat korda kutsub Eesti Keele Instituut (EKI) märkama ja tunnustama neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle ühiskondlikud sõnumid on selged ja arusaadavad.” Kahtlustan, et kiriku väheste töötajate ülekoormusest on meilgi levima läinud hulk tekste, mis oleksid vajanud veel toimetamist, tõlkimist, lihvimist, kujundamist ja võib-olla isegi ootele panemist, kuni levitajal endal õieti vaimulik taipamine saabub, et mida mõne väljendiga on tegelikult mõeldud.
Kindlasti olen isegi andnud kogenematusest või kiirustamise krambist kahetsusväärse panuse segaste või pealiskaudete sõnumite lekkimisse ajastul, mil lihtsalt tuleb suur osa Vaimu saladustest uuesti avastada ja sõnastada, sest nende kadu meie kultuuris on olnud suur. Pealegi võivad praegust olukorda iseloomustada sootuks uued võtmeteemad. Siingi võib olla abi vaikuse harjutamisest, et kõigepealt unustada ebatäpsed väljendid, mis juhatavad rappa.
Jumala ime tundus ka paariminutilise videoklipi valmimine, et tutvustada mind kui luterliku misjonikeskuse meediatöötajat tunnises videos meie sõprade ringile. Algne mõte oli, et filmime Pereraadio stuudios, mis oleks iseloomulik taust. Klipi pidid üles võtma Tero, Viola ja Pia Ruotsala päeval, mis mulle ei sobinud ja võte jäi järgmisse nädalasse. Pühapäevasel jumalateenistusel sain aga aru, et filmida tuleb hoopis kirikus, Jeesuse suure ikooni all. Pia küsis asjalikke küsimusi ja Tero püüdis ilmekaid vaateid. Ka montaaž õnnestus ja tulemusest oli selge, et midagi sellist võiski sündida ainult kirikus, Jeesuse juures, kuhu klipis kõiki kutsungi. Lihtne? Jumala suurest armust!
Olen ka möödunud kuul võinud kuulata, kuidas inimesed kirjeldavad ja mõtestavad enda kristlaseelu mikrofoni ees oma sõnade ja tunnetega. Need on kuldsed hetked. Pakun intervjuude tegemiseks välja eri kohti. Tavaliselt on valikus ka kirik ja enamasti valitaksegi see. Kõnelemise koht on seega oluline, aga tean, et raadiokuulajale saab appi tulla Püha Vaim ükskõik kus. Eriti, kui meeles valitseb vaikus, mida saab harjutada, Jumal abiks.
Piret Riim
Tänupalve: et misjonikeskusel on nii palju häid sõpru
Eestpalve: asjatundliku vaimuliku juhendamise levimine luterlikus kirikus
Annetada saab misjonikeskuse meediatöö heaks siin