Autosõit on kallis küll, aga kaastööliste külastamine veel kallim. Selle põhimõttega asus Leevi Reinaru 9. novembril Tallinnast jälle teele Viljandi praostkonda, et selgitada välja, milliseid häid võimalusi nähakse kirikupäeva misjonitelgi sisustamiseks Viljandis juunis 2024 ja suurüritust “Rõõm üle maa” tutvustavate sündmuste korraldamiseks praostkonna teistes kogudustes. Toimetaja Piret Riim tuli kaasa ja Põltsamaalt liitus teekonnale ümber Võrtsjärve abipraost Markus Haamer.
Helmes ootasid tulijaid novembriselt karge kirikusaal koos soojaks köetud hubase kogudusetoa ja teelaua katnud õpetaja Arvo Lastinguga. Abipraost tõi esile Helme koguduse õpetaja annet leida tähtpäevi erakorraliste jumalateenistuste pidamiseks, mis kutsuvad kokku rohkem inimesi kui pühapäeviti tavaliselt käib. Veel mainiti kohalike võimalustena misjonäridest abielupaar Toivaneni küllalkutsumist, koostööd baptistidega, kohalike muusikute kaasamist ja sõna- ning muusika õhtuid külalistega. Koroonaaeg langes siin kokku põlvkondade vahetusega koguduses ning suur küsimus on, kuidas noori kõnetada. Kahju tundus, et siin kogetud õdusust ei saa kotiga kaasa võtta, et väljaspool edasi jagada.
Teel Kolga-Jaani tuli välja, et koguduse õpetaja Peeter Partsil läheb Pereraadios saadet salvestades oodatust kauem, aga kärmelt oli valmis tulijaid vastu võtma juhatuse esimees Hovard Nurme, põline siitkandimees ja pärandi hoidja, kes kiitis järgmisel suvel kavandatava särasilmil heaks, mida õpetaja eestvõttel ka teha otsustatakse: kas mõne piibli- ja palvetunni, muusika- ja luuleõhtu või külalisjutlustaja kutsumise. Saime ekskursiooni kirikus, kabelis ja pastoraadis, kuhu mahub veel Villem Reimanni mälestustuba ning talvekirik. Sõnale ja palvele keskendumisest rääkisid ilukirjas piiblisalmid talvekiriku stendil ja palvekirjade kast välisukse kõrval.
Kui sisukate autosõiduvestluste saatel Põltsamaale tagasi jõudsime, selgus, kui paljust jäävad ilma algavast kirikupäeva misjonitoimkonna koosolekust veebi teel osavõtjad: laual ootasid kohapeal küpsetatud suussulavad pirukad ja koduselt maitsev kartulisalat.
Kui kohale olid jõudnud ka praostkonna sekretär Toivo Vilumaa, noortemeedia esindaja Mattias Haamer ning ekraanile ilmusid misjoniassessor Katrin-Helena Melder, usuteaduse instituudist Liina Kilemit, noorsootöö ühendusest Triin Salmu ja misjonikeskusest Samuel Reinaru, võtsime päevakorra samm-sammult läbi. Kui suure eelarvega saame korraldustöös arvestada? Millist infot on laekunud kirikupäeva peatoimkonnalt? Kuidas sündmuse nimi „Rõõm üle maa” väljenduks misjonitelgis või koguni telklinnakus? Milliseid sissejuhatavaid sündmusi kogudused omakandis korraldavad? Viimast ülesannet peeti vajalikuks praostkonna vaimulike konvendil 23.11 veel kord meelde tuletada.
Külviaeg on käes, et seemnetel oleks aega idaneda ja vilja moodustada. Juuni lõpul paistab, mida Viljandisse tulijail igaühel eraldi ja samas kõigil koos pakkuda on. Osalemisest misjonitelgis on mitmete kirikuasutuste esindajatega sissejuhatavalt juttu tehtud. Varsti on kavas saata konkreetsed kutsed neile, kes varem on kirikupäeva misjonitelgis osalenud, aga igal huvilisel tasub arvestada võimalusega tutvustada oma organisatsiooni või kogudust vaimulikul laulupeol ja kirikupäeval Viljandis 28.-29. juunil 2024. Kui kutset ei saabu korraldajate teadmatuse tõttu, tuleb anda endast misjonitoimkonnale ise märku.
Jaanuari keskel on plaan saada kirikupäeva misjonitoimkonnaga uuesti kokku Viljandis. Lumi on eeldatavalt küll maas, aga vaatame telgiplatsi veel kord lähemalt üle. Septembris olime Pilistverre, eelmisse misjonitoimkonda sõitnud läbi kuldse sügise nagu rõõmsa maastikumaali. Nüüd novembris läbisime pigem õrnrahulikku graafikat, kus vaheldusid valevad kasetüved, sulalumest veel määndamata kõrred ja puhkama valmistuv must muld. Loodame Püha Vaimu tasasele tegutsemisele enda ning kaaskristlaste südameis, et kevade poole võiks koostööst juba konkreetsemaid võrseid nähtavale ilmuda.
Piret Riim
Samal teemal loe eelmist postitust