Jälle on aeg möödunud kuu kõige tugevamad müksamised üles lugeda.
Esimene märksõna: Ilumäe
Seda ta OLIGI… Elamus algas lookleva autosõiduga sügiskuldse Lahemaa väljade ja metsade vahel kuni kabeli nime kandva kirikuni keset laiuvat kalmistut hulga separistidega. Lageda taeva all ei puudunud isegi paar metallpärga saja aasta tagant, vutlarite klaasid terved… Altari kujundus ja ehituskivi tegid põhjamaa meelele pai. Küünlad pingiridade otstes… Ning pastoraadi soojus, inimeste vaikne sära, rahus kogetu EESTIMAISUS sõna parimas mõttes – kusjuures külaskäigu põhjus oli meie VÄLISmisjonäride toetajate kokkusaamine. Ehtne ilus Eesti on olemas, lihtsalt teda tuleb otsida peamagistraalidest veidi eemalt.
Järgmine märksõna: väljenduslaadid
Viimaseid intervjuusaateid Pereraadios: kahte Meie Misjonit ja ühte Ortodoksiat ühendas saatekülaliste väljendusvalik täpsetest erialasõnadest kuni isikupärase jutuvestmiseni. Kõikide saadete lõppeesmärk oli kutsuda kuulajaid kuidagi tegutsema. Imetlesin, millise sujuvusega hüppasid oma ala spetsialistid ametikeelelt üle rahvakeelele ja tagasi. Hiljem saatsin ühele saatekülalisele nalja pärast nelja erialasõna lahtiseletused, nagu mina ilma ettevalmistuseta nendest aru saada proovisin. Üks minu seletus läks enam-vähem täppi, üks osutus liiga ahtaks ja kahele nähtusele ei saanud ma üldse pihta. Samas, nagu aru sain, on keerulised erialasõnad vajalikud sihtgrupi jaoks, kes neid kui ainuõigeid just ootavadki, et kuuldu väärtuse üle otsustada.
Meenus, kuidas minagi üle paarikümne aasta tagasi pooljuhuslikult kogudusse sattunult ootasin mõnda kindlat märksõna, varasemast elukogemusest tuttavat, mis oleks mul lubanud kirikut tõsisemalt võtta. Lõpuks ühes kohas kuulsin ja sellest piisas, et rohkem usaldada seda mulle tollal uut, veidrat maailma. Sellepärast ma ei palunud ka saatekülalistel oskussõnu lahti seletada: eks need, kel vaja, saavad aru. Ja lihtsalt nautisin, kui vahele toodi elulisi näiteid värvikate tundevarjunditega.
Kolmandaks: Viivi Luige „Pühaduse purunemine”
See raamat tundus elav näide kartmatust kirjanikust, kes juba ammu nimetas õigete nimedega nähtusi, mis on aastatega kahjuks süvenenud. Suurepärane näide isiksuse vastutusest. Hea lugemine, mis osalt tundus hirmus ka. Eks nägin minagi juba ammu mingeid muutusi, mis tundusid arusaamatud ja õudsedki, aga püüdsin end ikka rahustada, et pole midagi, ja mis mina teha saan. Ega vaimult kõikuv saagi palju teha, aga motivatsiooni tõstab see teos küll tõele lähemale tungida.
Ja kui järele mõelda, siis olen ehk andnud minagi inimkonna terve mõistuse püsimisse tibatillukese panuse juba 16 aasta jooksul kasvõi saatekesega Piibel Maailmas, mis räägib Piibli tõlkimise mõjust rahvuskeeltesse – kuidas intiimne kokkupuude Jumala sõnaga tugevdab kõikjal inimeste vaimu ja olemist, kultuuri ja elujõudu. Kord nädalas kümne saateminuti jooksul korduvad põhisõnumid inimeste kordumatutest eneseleidmistest koos Jumalaga ja viisidest, kuidas seda saavutatakse, millist tööd tuleb oi kui paljudel eelnevalt teha. Vahelduvad vaid kultuurid, kust neid lugusid tuleb. Pole midagi: eks igaüks annabki jõukohase panuse meie püsimajäämisse Jumala abiga.
Piret Riim
Tänupalve: et võin olla andmas oma panust eluandva mõttelaadi püsimise heaks
Eestpalvesoov: et Eesti inimesed leiaksid Jumala, kellega koos isiksustena areneda, terveneda, tugevneda
Palun annetusi EELK Misjonikeskuse töö heaks! Seda tehes toetate kristluse püsimist. Annetada saab siin.