Lugu on algselt kirjutatud ajalehte Eesti Kirik, aga toome selle ära ka siin.
Veel kolm päeva enne EELK välismisjonäride tugikoguduste päeva Rakveres polnud Misjonikeskuse töötaja ja sündmuse korraldaja Lea Saar kindel, kas keegi üldse kohale tuleb. Mõned äraütlejad olid teatanud kohe, aga osast polnud kippu ega kõppu. Igasügisene kokkusaamine otsustati siiski korraldada ja õigesti tehti – misjonitöötajad on pigem tegude- kui jutuinimesed ning 4. oktoobri jumalateenistusele Kolmainu kirikus ilmus neid Ilumäelt, Kadrinast, Tallinna Toomkogudusest, Raplast, Jõgevalt ja Helmest.
Mõned kokkutulnud kogudustest toetavad Liliann Keskineni tööd Venemaal Ingeri luterlikus kirikus, osad Ucrew’ misjonipraktikal olevaid noori Hispaanias või Inglismaal, osad sõjaväekaplan Volodõmir Batuhtini tööd Kiievi püha Martini luterlikus koguduses. Toetatavatega saadi ka kokku: Lilianniga kohtuti silmast silma pastoraadis, Volodõmiri ja suvel Barcelonast naasnud Liise Magdalene Loorisega aga veebi vahendusel.
Mõnest väljavalitust kogu Jumala rahvani
Kui Viru praostist kohalik õpetaja Tauno Toompuu koguduse tegevust tutvustas, märkis ta, et misjonit neil eraldi töökavas pole. Kõik, mida tehakse, ongi misjon. Misjonikeskuse juhataja Esa Luukkala tõi lühidalt välja muutuse, mis misjonisse suhtumises paarisaja aasta jooksul toimunud on. Üle-eelmisel sajandil hakati läänekirikutes asutama misjoniseltse mõttega, et seltside koolitatud ja saadetud misjonärid teeksid välismaal palgalist tööd.
Eelmisel sajandil, kui kristlaste arv oli neis maades languses, hakati rääkima Kolmainu misjonist, kus Jumal teeb maailmas tööd iga ristiinimese kaudu. Koolitust on selleks tööks ikka vaja ja juba apostel Paulust toetasid usukaaslased.
Oma tervituse ja õnnistussõnad oli Rakverre saatnud emeriitpiiskop Tiit Salumäe Lilianni tööd toetavast Haapsalu kogudusest. Muuhulgas seisis kirjas: „Kristlik kirik on Jumala rahvas ja Kristuse ihu. See on elavatest kividest tempel, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Ristimisel on meidki liidetud Jumala rahva hulka ja kutsutud Jeesuse jüngreiks.
Meie ülesanne on tunnistada Kristust siin maailmas, elades Tema tahte järgi ja ülistades Jumala suuri tegusid. Püha Vaim on meile andnud erilisi armuande, et me teeniksime nendega Jumalat ja oma ligimest. Kirikus vajatakse erinevate annetega töötegijaid ja jagatakse vastutust mitmesugusteks ülesanneteks.”
Olla, et teha. Või vastupidi?
Toetav oli seda tabavat teoloogiat kuulda. Ja siiski – kuidas kirjeldada misjonäri tavaelu, kasvõi koguduste aruannetes kirikuvalitsusele, kus küsitakse misjoni kohta? Õpetaja Meelis-Lauri Erikson mõlgutas küllap paljudele tuttavalt: „Kas misjon on mõni tegevus? Või pigem olemisviis?”
Vajalikud leiti olevat mõlemad. Toodi näiteid kiriku avatuna hoidmisest ja koguduse tegevuse tutvustamisest külalistele. Juttu tuli sõnatutest kohtumistest hooldekodus muusika vahendusel ja kristlase üldisest mõjust seltskonnale, kus muidu harjumuspärased vandesõnad meelde ei tule.
Sõnatust misjonist toodi veel näiteid nagu kohviku või poe pidamine, reiside korraldamine kogukonnale ja kaasinimese jaoks olemasolemine. Meenutati vaimukaid sõnamänge usu teemal. Kui saadi misjonäridelt kuulda olukorrast Ukrainas või Venemaal, tõmbusid näod hoopis tõsiseks ja lisaküsimusi ei kostnud. Küllap Jumal neid küsimusi kuulis ja vastab ka.
Järgmine kord on välismaal töötajatel ja nende toetajatel plaanis kokku saada, nagu ikka – kevadel. Loodetavasti saab siis jälle kuulda Jumala tööst meie kaudu nii kaugel kui ka lähedal. Kus me kokku saame, see alles selgub. Kui soovite osaleda „EELK tugikoguduste töörühmas” – nagu piiskop Salumäe meie loomingulist seltskonda asjalikult nimetas –, võtke ühendust Misjonikeskusega.
Piret Riim