Meie luterlikus kirikus töötavad välismisjonärid said 8. novembril kokku Sauel, kus kogudusetööd juhivad aktiivsed pensionärid Anu ja Juha Väliaho.
Kogunesime, misjonärid ja misjonikeskuse töötajad, koguduse poolt vallalt renditud Kirikutoas linnaväljaku ääres, kuhu mahtusime heade lammastena kenasti ära, kui ust õhutamiseks aeg-ajalt lahti hoidsime. Luterliku kiriku ehitamisest siia väikene tegus kogudus loobus, kui sõda ehitushinnad lakke viis.
Misjonäride päev kaks korda aastas on mõeldud samalaadse töö tegijate õlatunde süvendamiseks. Juha Väliaho tõi sissejuhatavas piibliminutis välja, et kiriku kaastöölistelt ei oodata mitte suurt andekust, vaid ustavust Jumalale oma annete kasutamisel. Ainult selliselt oleme usaldusväärsed tõe kuulutajad.
Järgmiseks pakkus misjonikeskuse välismisjoni koordinaator Sirli Kaera misjonäridele lahendamiseks ootamatuid olukordi elust enesest: näiteks oma last pühapäevakooli viies selgub, et õpetajat pole ja sina ise pead tunni läbi viima, või noorteõhtul selgub, et tulla lubanud bändiliikmetest pole kohal kedagi. Loomulikult lahendasid nii andekad kui ka hea väljaõppega Soome kiriku töötegijad need olukorrad mängeldes. Ei puudunud mängult ka olukord, kus kogudust külastav misjonär peab läbi viima piibliringi, sest koguduse vaimulik läks matust pidama. Kõige intrigeerivam olukord pakuti välja selline, kus pastorisärgis reisiv misjonär peab Soome laeval vastama napsitanud kaasreisijate küsimustele ristiusu kohta. Järgmine ülesanne misjonäridele oligi palve meenutada naljakaid või muidu meeldejäävaid juhtumeid oma töös ning neid toodigi just laevasõitudega seoses. Kinnitati ka, et kõrgendatud meeleolus inimestega ongi nõus pikemalt vestlusse astuma ainult vaimuliku töö tegijad, mitte tavalised kaasareisijad.
Edasi jagasid kõik midagi oma tööst viimase poolaasta jooksul. Kogudustes piiblitunde tegemas käiv Liisa Rossi tunneb end motiveerituna, sest on oodatud koguduseliikmete seas, kes on käinud kirikus juba aastakümneid, aga Piiblit pole lugenud. Huvi selleks on õnneks tärganud! Noortetöötaja Kirsi Vimpari on oma rõõmuks saanud anda mitmeid vastutusalasid üle kohalikele noortele – mitte et ta töötada ei soovi, aga misjonäri ülesanne ongi olla algataja ja mentor ning muutuda millalgi mittevajalikuks. Anu Väliaho tõi esile mari rahvusest koguduseliikmeid Annat ja Ingat, kes olid aktiivsed juba koguduses Marimaal, aga Eestisse õppima tulles siin kodunesid ning löövad koguduses ja hõimutöös aktiivselt kaasa. Kari Tynkkynen teenib vaimulikuna kolme kogudust ja kolme hooldekodu ning annab oma töö pooleks aastaks üle kohalikule vikaarile, et veeta sotsiaalkindlustuse säilimiseks vajalik aeg Soomes. Lasnamäel, kus tegutseb Kirsti Malmi, on alanud koguduse ametlikuks kuulutamise protsess, aga Soome kristlaste abi vajatakse ilmselt veel kaua. Olli Olenius teenib Lõuna-Eestis, aidates jalgu alla saada sealkandi noortetööl. Abikaasa Salome Olenius aitab kaasa lastetöös ning ilmumas on tema toimetatud luteriusu põhitõdede raamat lastele. Kogu pere elab kaasa vanema tütre kooliminekule, mistõttu ema Sauele ei pääsenudki.
Esa Luukkala Äksist ning Ave ja Magne Mölster Sakust, kes samuti kohale tulla ei saanud, saatsid oma tervitused e-postiga. See-eest olid kohal kaks uustulnukat. Martha Nord-Varhaug on Ucrew programmi raames aasta aega Saku ja Mustamäe kogudustes praktiseeriv norralanna, aidates kaasa nooretöös. Staažikas Soome vaimulik Oiva Hujanen on asumas tööle Tallinna praostkonnas ja täiendab praegu oma eesti keele oskust.
Viis tundi kestnud kohtumine lõppes võimalusega jääda Saue koguduse igakolmapäevasesse piiblitundi. Omavahel ja misjonikeskuse töötajatega nähakse üheskoos taas, kui Jumal annab, järgmisel kevadel.
Piret Riim
