Soome Luterliku Evangeeliumiühenduse evangeeliumipühadel Soomes Oulainenis 28.-30.06 õnnistati Liisa Rossi järjekordsele tööperioodile Eestis. Temal (all pildil vasakult teine) paluti pidada ka kõne, mida saab kuulata Youtubest ja mille teksti toome tõlgituna ära:
Armsad misjonitöö tegijad – teie, kes te saite just selleks õnnistuse, ning kõik kuulajad, kes te igaüks olete kutsutud selles koostöös osalema!
Misjonitööle õnnistamisel küsitakse meilt kolme asja, et kas me tahame: 1) usus püsida ja usku tunnistada, 2) olla misjonitöös ustavad ja 3) elada eeskujuks teistele. Need meile antud tahtmised on väga olulised, aga aastatega oleme igaüks kogenud, et vahel nende täitmine õnnestub, vahel mitte nii hästi ja vahel on põhjust järele mõelda, et kas me üldse tahamegi.
Eestis, kus minule on antud misjonitööd teha, küsitakse seda küsimust näiteks konfirmatsioonil ja mitmesugustesse ametitesse õnnistamisel. Vastata saab lisaks napile „tahan” ka pikemalt – „jah, tahan, Jumala abiga”. Me ju teame, et ainult iseendale lootes ei jõua me kuigi kaugele, aga ühes Jumala ja Tema abiga julgeme nii tahta kui ka misjonitööle minna.
Aastaid tagasi lugesin Eero Junkkaala kolumni misjonitööle minejatest, mille pealkiri tundus jahmatav: „Nad lähevad läbi kukkuma”. Muidugi me oleme alati läinud ja läheme ikka oma tööd tegema võimalikult hästi. Loodame, et meil tuleb kõik välja ja näeme ka tulemusi. Me soovime teenida, anda oma anded Jumala kasutusse. Aga samal ajal teab igaüks – olgu kogemust kaks või kakskümmend aastat – et need soovid ja eesmärgid ei täitu sugugi iga kord. Vahel meie tegevus ebaõnnestub, vahel on töötingimused keerulised, vahel ei laabu koostöö kohalikega. Ja kõiki sihtkoha vajadusi ei saa me nagunii mitte kunagi rahuldada.
Kui me tutvustame oma tööd ringkirjades, tugikogudusi külastades ja ühismeedias, tahame me ikka välja tuua kordaminekuid. Soovime näidata, kuidas sõnum Jeesusest on kuulajaid puudutanud, kuidas on sündinud midagi uut, mõnest tagasihoidlikust algusest on välja kasvanud midagi olulist. Tore on olnud rääkida, kuidas Jumal on oma tööd teinud, saades selleks kasutada ka meid. Hoopis harvem oleme rääkinud nendest perioodidest, kui miski ei paista õnnestuvat, meie plaanid jooksevad karile, oleme väsinud, meil on kõrini, millelgi ei paista mõtet ja me ei leia endas enam ei tööindu ega armastust. Samuti ei kipu me rääkima ajast, mil meie töö paistab tavaline argipäev ilma vägevate tipphetkedeta.
Meil, misjonäridel, võib olla kiusatus jääda ka liigselt põrnitsema meie enda tegutsemist, otsustada iseenda ja oma väärtuse üle selle põhjal, kui tulemuslik meie töö meile paistab. Sellepärast on oluline, et täna pole altaril õnnistatud mitte ainult meie tööd, vaid ka meid endid. Meid pole õnnistatud mitte ainult misjonäridena, Jumala tööriistadena, vaid inimestena, Jumala armsate lastena, kes on saanud samamoodi armu nagu iga teinegi; kes on väärtuslik sõltumata sellest, kas töö paistab enda meelest edukas või mitte. See õnnistus on kandnud meid senini ja kannab edasi.
Meilt, misjonäridelt, on küsitud meie tahtmise kohta, ja täna ma küsin ka teilt, armsad kuulajad – kas teie tahate? Kas sina ka soovid koos meiega seda tööd teha? Kas tahad palvetada meie ja meie koostöökirikute eest? Kas sa tahad kuulda meie uudiseid, hoida meiega sidet ja olla meile toeks? Kas tahad hoida misjonitööd esil oma igapäevaelus ja tuttavate keskel? Kas tahad teha SLEYle meie järjekordse väljaläkitamise majanduslikult võimalikuks?
Soovin väga, et sinagi vastaksid: „tahan, Jumala abiga” nende annete ja võimalustega, mida Jumal on sulle andnud. Meie vajame sind. Jumala misjon vajab sind. Soovin, et igalühel teist on täna meeles vähemalt üks misjonär, keda jätkuvalt südames kanda.
Ehkki meilt küsitakse meie tahtmist, ei sõltu Jumala töö lõppude lõpuks siiski mitte meist, vaid Jeesusest. Tema küll tahab – tahab, et igaüks pääseks ja et iga Temale kuuluv oleks koos Temaga. Meie, misjonärid, pole mingid kangelased, aga Jeesus õnneks on ning Tema annab meile tahte ja usu ja väe tunnistada ja armastada. Tema jääb ustavaks meile ja oma tõotusele, mille Ta meile on andnud.
Liisa Rossi 30.06.2024 Oulainenis
Tõlkis Piret Riim