30. märtsil toimus Helsingis Lutheri kirikus Soome Luterliku Evangeeliumiühenduse (SLEY) pidulik kõnekoosolek ja missa, mis olid pühendatud SLEY 20 aastasele tegevusele Eestis. Korraldajateks olid vabatahtlikud, kes on selle äratusliikumise poolt Eestis tehtava misjoniga kuidagi seotud.
SLEY kasutatav kirikusaal Helsingi kesklinnas oli kaunistatud meie rahvusvärvides. Isegi osa külalisi oli selga pannud sinimustvalged rõivad. Sündmust modereerisid eestlastele misjonäridena tuttavad Liisa Rossi ja Kirsi Vimpari, kes olid ka piduliku sündmuse algatajate ja ettevalmistajate seas (pildil paremal). Sissekirjutusi ootas temaatiline külalisraamat (vasakul).
Meenutusi 20 aastast tõid Eestis ühel või teisel ajal töötanud Sakari Seppälä, Kari Tynkkynen, Joona Toivanen, Olli Olenius, Vladimir Batuhtin ja Teemu Haataja. Sakari ning Olli olid Eestis viibinud kogu perega ning Olli lugeski ette hoopis abikaasa Salome kirja, kel ei õnnestunud sündmusest osa võtta. Ning Joona koos abikaasa Helenega olid töötanud lisaks Kagu-Aasias Soome ja Eesti ühiselt läkitatud misjonäridena. Eestlaste tänu soomlaste mitmekesise panuse eest tõid EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru ning emeriitpiiskop Joel Luhamets.
Soome läkitajate poolelt luges SLEY misjonijuht Ville Auvinen ette Soome Evangeelse Luterliku Kiriku (SELK) misjonitöö eest vastutava piiskopi Jari Jolkkoneni läkituse. Tervituse tõi ka SELK misjonikeskuse juhataja Risto Jukko. Saalis paluti enda tutvustuseks püsti tõusta eeloleval sügisel Lõuna-Eestisse tööle tulekuks ettevalmistusi tegevatel uustulnukatel: Kirsi ja Rami Haaponiemil (pildil keskel).
Kõnekoosolekule järgnes pärast kohvipausi missa, milliseid siin pühapäeviti ikka peetakse, ainult et seekord oli jumalateenistuski pühendatud misjonitööle Eestis. Jutlustas Olli Olenius (pildil keskel), liturg oli Ville Auvinen. Palvetati muuhulgas Eesti eest ja koguti raha misjonitööks meil. Arvukaid palveteemasid loeti ette, aga kuvati ka kahele ekraanile. Kui me vahel imestame, et kuidas soomlased ikka nii tublid misjonärid ja misjonäride läkitajad on, siis see mõistatus vist lahenes: rohked eestpalved olid jagatud teemade järgi süsteemselt 13 ossa, igas osas 4-5 alapunkti. Siin teatakse, et kõiges tasub usaldada Jumalat!
Kohvi sai juua nii vaheajal kui ka pärast missat. Originaalse kohvikõrvase olid valmistanud jälle vabatahtlikud. Kohvik välisukse ja kirikusaali vahel jäi huvilistele seekord üsna kitsaks. Osad läksid, osad tulid juurde. Oli näha noori, keskealisi, vanu. Võis kohata ka Soome teiste äratus- või misjoniliikumiste inimesi ning seda isegi kutsutud kõnelejate hulgas – ajad ja olud ning töökohad koos nendega muutuvad, aga sõprus on jäänud. Jututeemadeks kirjutes laudkondades olid peamiselt meenutused, kuidas keegi Eesti misjoniga seotud on. Õhkkonda iseloomustas rahulik, ülev sihikindlus ning rõõm. Kõik oli lihtne ja loomulik. Oli tunda, et siia ei tuldud ametlike kutsetega, vaid siirast kaasaelamisest.
Oli asju, mida soomlased olid endi sõnul eestlastelt õppinud, näiteks nagu aukirjade jagamine. Seekord jagati neid kohvipausi ajal üsna mitteformaalselt, tänutäheks SLEY misjonitööle kaasa aitamise eest. Üks pisteti suureks üllatuseks pihku ka allakirjutanule (vasakul)! Teine asi oli ühispildi tegemine kohe pärast kõnekoosolekut (siinse loo päises), mille võttis rõdult üles SLEY meedia koordinaator Martti Pyykönen.
Eestlastena võisime vaid imetleda altariosa moodsat ja helget, selge sõnumiga kaunist kujundust ning üldse kaasaegse ja traditsioonilise loomulikku kõrvutamist: korjandust tehti näiteks nii kottidega kui ka veebi teel (pildil keskel) ning juba mainitud põhjalikud eestpalveteemad olid ära toodud veel ka paberil, liturgia korra sees (pildil paremal), kus nad võtsid 16-st leheküljest tervelt kolm.
Kui pidulised lahkuma asusid, kogusid kiriku kaunistajad sinimustvalged vimplid ja lipukesed kenasti jälle kokku, et anda need üle Salome ja Olli Oleniusele, kes on oma töö Eestis küll lõpetanud, aga külastavad veel neid läkitanud kogudusi ja tutvustavad Eesti misjonipõldu. Töö jätkub ka nii!
Kohal käis ja ülevaate koostas Piret Riim.
Soomlaste kokkuvõtet pidupäevast saab lugeda soomekeelsest väljaandest Seurakuntalainen.
